veel sel suvel sõitsin sellisega

Kunagi oli selline sinepikollane Paz 672,tal oli mootor juhi kõrval ja see vuras mööda tolmuseid Lõuna Eesti teid. Lazist oli ta sümpaatsem. Veel hiljuti nägin seda GoBusi aia ääres, peaks säilitama. Palju vahvat toob see buss meelde:)

mida tähendab sõna "vahva"?

Vhava on see, et heade mälestustega sündmused või üritused, kuhu see buss meid kohale viis. Tänapäeva busssidega seda ei saagi võrrelda, kuid temas oli miskit erilist ja nüüd ka nostalgilist:)

iga kord kui ma su pilte vaatan, tahaks nagu miskit öelda, aga ei oska ka nagu... lihtsalt mõtlen... vahest mõtlen isegi kaks korda :)

noh, nagu näed - mul endal on kogu aeg palju öelda :)... ja mõtelda on muidugi mõnus

selle pildi kohta võiks öelda aga nii (kindlasti mitte "vahva"), et juhuslik kadreering ja teravuse ebamõistlik jaotus rikuvad pildi, aga see vana buss ja kleepekad on igatahes väärt pildi näitamiseks. kellega räägib, kellega mitte... vist juba üheksakümnendate teises pooles polnud enam vimplite ja kleebistega busse, jah?

Eks tollal oli kleepekatel populaarsus eri põhjustel, esiteks kleepsud üritustelt, matkadelt, asutustelt, eks ka esimestelt firmadelt, kui nad tulid, ka välismaised autofirmad. Eks see tegi plekist armatuuri või õhutussirmi lustakamaks ja bussi ka hubasemaks. Nüüd pole jah bussides eriti kleebiseid.:)

nn hubasus oli äkki tõesti üks motiiv, aga pigem kaasnev kui põhiline. olla kirev, omada palju kleebiseid ja vimpleid oli lihtsalt cool. nii nägid välja kui paljunäinud mees. iga sildi juurde sai loo rääkida...

nõuka ajal oli selles omajagu "soome televisiooni", st see oli läänelik, seal kõik juba tollal kirendas reklaamist, nimedest, logodest jne. ehk siis oli selles suts ka protesti ja vastandumist sotsialismile. seetõttu austagem kleebishuvilisi kui vabadusvõitlejaid ning nende busse kui vääramatult vaba eesti poole liikuvaid tanke. nõnda kuulub osake peatselt valmivast sambast neilegi. ning miks mitte too vana paz tolle risti asemel sinna tippu kinnitada?

See foto räägib dermatiiniga kaetud kuumust õhkavast mootorikattest ja nn. konduktoritoolist selle kõrval. Veel räägib ta poistest-tüdrukutest, kes ihaldasid just selle tooli peale istuda. Veel räägib ta...

Nostalgia,jaah...olid ajad:)

naudin ka mõtlemist su piltide juures, vahel unustan seepärast kommentaarigi kirjutada:)

emt oli juba olemas:)