Kui kindel ja ohutu on neil radadel rännata? Kes küll need teed sinna on rajanud? Säärased mõtted kerkivad.

Kui üht teist rada katsetasime, siis M seisatas ja ütles. Väga-väga tõsiselt: "Mina ei lähe. Mul on kaks last kodus!"
Mina lisasin: "Mina ka mitte. Ka mind oodatakse koju!"

Seesinatne tee oli oluliselt ohutum. Varinguohtlik muidugi ja ringivaatamisega oli raskusi, võttis vibrama. Pildistadagi suutsin tükk aega vaid nii, et seisatusin, keerasin end ettevaatlikult suunda ja siis söandasin laiemat kadreeringut kasutada.. sest põhiolemine oli üsna konkreetne täpselt jalg-jala ette vaade. See oli siis rada, kus samm kõrvale oleks kehvemal juhul võinud elu maksta

Oh, kunagine minu unistuste maa. Siin tundub, et osa nõlva on alla sõitnud, vana mattunud rajakindlustust näha. Vihmaga lähevad sellised nõlvad kergesti liikuma

kõhe jah... aga vist ikka hoiaks kasvõi hammastega paremast mäeküljest kinni ja...