Võitlus tuisuga...

...ehk kas sind on segaduses metsloom rünnanud ? Täna juhtus selline lugu, et varahommikul silmasin tuisus põllul seisvat üksikut kitse. Tavaliselt olid nad seal kahekesi, koos emaga (jutt käib esimest talve üleelavast kitse preilist). Täna oli ta, aga täiesti üksi ja kössitas seal. Liikusin enne lõunat sealt uuesti mööda, aga tema ikka seal kööksus ja paksu lume korra all. Pidasin kinni, võtsin apastraadi ja läksin asja uurima, et mis probleemi, teised normaalsed elanikud ammu tuisuga metsaalla kolinud.Vahemaad kuskil 150-200m oli vast, andis sumbata, peaaegu põvini sees. Kits ei tee väljagi, taguots püsti ja üsna kokkutõmbunud olekus. Teen mineku pealt mõned klõpsud. 50m pealt hakkan temaga rääkima a`la mis teed siin lollike, mine ära metsa. Aga ei miskit, juba miskit 10m meil vahet. Üritab ennast lõpuks lumest puhtaks raputada ja tuleb mõned sammud minu poole. Seisame ja ikka räägin temaga, et lähme ära metsa alla. Lõpuks hakkab tulema mulle järgi, hakkasin ka siis tagasi astuma. Paar sammu teinud vaatan üle õla, et kas tuleb ikka järgi. Nägin vaid hüpet enda poole, sain veel ainult ta objektiivi küljega ära lükata. Aga tema kohe uuesti puskima ja mina kiirem käik sisse. Kolmanda sammu pealt olid meil mõlemi jalad sassis ja mina pikali maas. Ja nii uuesti ja uuesti. Poole tee peal mul juba töss väljas, enam ei jõua. Kits muudkui üritab mind maha võtta, mingi ime läbi jõutsin autoni , ise täitsa surnud. Kitse preili pahandas veel tükk aega auto kallal. Ehk sai vähemalt varjulisemasse kohta, tuulte meelevallast ära.