Rõõmustame muidugi,mammud on isuäratavad,mul siin aias ka natuke ja algamas on marjaralli:)

mul plaanis homme marjule minna, küll murakale, aga näis, kas saan kah mõne tassikese, et oma lemmik moosi valmistada...või pean talvel hambad hoopis varna panema...ic

anna siis teada, kuidas läks, ma täna käisin, mitte just sihtotstarbeliselt, aga ka murakaid nägin

minu murakaretk õnnestus!
sain vatsa valminud viljadest üleääregi täis ja oma korvikessegi, peale selle sain värsket männilõhnalist õhku kopsudesse, ujumist tumepruunis, alul pisut õudust tekitavas rabajärves ja...no kapipeal on 4 väikest purgikest valmis moosi...mõned peotäied veel järelküpsemas ka...niiet olen väga rahul, nii rahul, et jätsin teistelegi ´seemneks´ miskit metsa, ei korjanud kõike ää, sest ei viicinud kaua koogutada ja päris palju oli ka mustikaid!

vedas sul, polnud ema kaasas - minu tüdruk ka ükskord vahtis laugast ja ütles, et kui mind poleks kaasas, läheks ta ujuma, seal oli küll ka redelike sisseminemiseks, aga ikkagi! Tubli olid, nii et kõik julgesti sohu ja rappa!

oi, ega ma üksi poleks julgenudki, sõbranna oli ka kaasas, kes teadis- tundis raba ja järve ja redel oli kah ja kui me seal rabas siis kõval häälel ikkagist hõiskasime ja juttu rääkisime...saime paraja ehmatuse osaliseks kui kuulsime järsku, et me polegi ainukesed, üks mehine jalapaar oli veel meid ja murakamammusid takseerimas...pisut piinlik oli, võtsime (sala)jutud vaiksemaks... aga näkki ujumast ei takistanud meid küll mitte keegi, sest peale sääse- parmurallit on ju nii värskendav end üleni vette kasta!;)

nii ka võõral maal, mul hakkas kord üks kõrval suitsetama ja kommenteerisin tütrele eesti keeles suitestamist kui niisugust, pärast tuli välja, et daam oli eestlane...ega ta järele ei jätnud, aga mingit naeratamist ka enam ei olnud

:)