ah et siis täna õhtal juba.....

Tuli-see alati fotogeeniline fenomen:)

tuttav tunne. meil ka vanad vahtrad, kuused ja kask maha võetud, nulg paar meetrit majast ootab oma järjekorda, aga tamm keset aeda jääb, ei raatsi saage võimsasse puusse lüüa.

kasega punnisin kõige kauem vasta, aga meesterahvad ütlesid, et kõigele lisaks rikub katust; tõstsin käed ja andsin alla. Tammetaimi on meile platsile siginenud, kuigi ühtki tamme pole läheduses. Istutasime neid mööda krunti laiali, ehk suudavad oma juured sügavamale ajada kui männid

Tormid on tõesti ka siin Eestis õelaks läinud:( Ma varematest aastatest küll selliseid hävitustöid ei tea, mida need viimase aasta jooksul teinud on:( Lõkke kaader on küll hästi õnnestunud ja suitski sinna pandud:)

et siis pool kümme tõmbame tikku....

OK, Marika:)) Aitäh, Elviira:)) tõmba jalad kõhu alt välja ja tule mulle külla, mõtle kui mõnus oleks meil seal lõkke ääres udu oodata:))

Pole paha mõte!:)

Mäletan veel Sinu eelnevaid tormikahjustusi..,seega hää mõte.

Aitäh toetuse eest, ei saa öelda, et meil kahju poleks olnud, aga tegime, mis pidime:((

puude mahavõtmine on vahel paratamatus...
Meil läheb kah oksarisu lõkkesse pidevalt, nüüd ootab mahavõtmise järge suur paradiisiõunapuu - nii kui õunad valmis ja tahtjatele jagatud, on minek. Samuti kraaklen naabritega nende suurte pärnade pärast, et alumisi oksi maha võtaksid - need ulatuvad mu katusele ja katus puha samblane...

nii ongi, ainult mätaskatus kannatab vist pidevat niisutamist, ja seda ju puu oksad teevad. Need madalad majad...kask kõrval ja maja ei paista peaaegu väljagi, on hirmus romantilised, aga tegelikult...:(( Meie oma aias linnas oleme õunapuid kangesti kärpinud ja siis kannavad jälle ja ei ole enam nii suured ka. Otsin sulle ühe näidise, kui leian, äkki halastad oma paradiisipuule:))