mõnus!

Ja mõni auto alles sulas siis veel lume alt välja.

tore!
omanik sai väheke kannale varbale ´tööd´...;)

Just. Ma mäletan seda hommikut. Jalakäija nagu ma olen, tuli läbida teekond tööle kohati esimesena rada rajades. Paarikilomeetrisel teekonnal.

Teekond, mis jääb meile kauaks meelde...torm, millest kunagi rääkida...mälestustes.

Nii see on ja mälestusi koguneb üha juurde, mida vanemaks.... Samas on mälestuste kogemusi hea igapäevaselt kasutada, kui vajadus tekib.

Minul polnudki oma tormi mälestust...aga selle tormiga sain ´rikkamaks´, õppisin looduse stiihiaga kohanema, hakkama saama, kuigi midagi ei näinud ja olin üksi, kulgedes Tartust pea pool päeva koduukseni...sain tunda kui abitu on üks inimlaps, masinatest rääkimata.

Vana turuhoone ilusti peale jäänud! Kes siia satub, seal kaarte all on Kalevi kommipood, kohvik ja Wifi levi

Wifi levi on juba vist kaugemalgi ja kuigi inimene peab end looduse krooniks, on ta loodusest sõltuv.:)