Rakvere linnamaastik. Koos rakvere raipega

"Harilik tõlkjas ehk rakvere raibe ehk venekapsas pärineb Ees-Aasiast, kus on poolkõrbe ja stepitaim. Meie jaoks on ta tüüpiline invasiivne taim.

XVII saj. esimesel poolel tungis harilik tõlkjas üle Kaukasuse Euroopasse. Sageli liikus taim kaasa Vene sõjaväega, kuna esines lisandina hobusesöödas. Näiteks Pariisi ümbrusse jõudis ta Vene-Prantsuse sõja (1812) ajal. Eestisse saabus rakvere raibe kasakatega koos Krimmi sõja (1853 - 1856) aastail. Kõigepealt kinnitas ta kanda Põhja-Eestis, Rakvere ümbruses - siit ka rahvapärane nimi. Praegu haarab hariliku tõlkja levila peaaegu kogu Euroopa. Eestis on teda kõikjal, eriti ohtralt Põhja-Eestis.

Harilik tõlkjas kasvab jäätmaadel, põldudel, teeäärtel. Ta on kahe- või mitmeaastane taim. Tema peajuur ulatub kuni 1,5 m sügavusele. Peajuure vigastamise tagajärjel muutub see mitmepealiseks - taim võtab põõsa kuju. Hästi paljuneb ta ka juuretükkidest. Seega on selge, et rakvere raipest vabanemine pole kerge. 1939. aastal anti isegi välja määrus, millega kuulutati tõlkjas kogu riigis hävitamisele. 1947. aastaks loodeti temast lahti saada. Määrust mittetäitvaid maaomanikke ähvardas tõsine karistus - kuni üks kuu aresti või sajakroonine rahatrahv. Kahjuks segasid vahele riigipööre ja II maailmasõda.

Hariliku tõlkja kaitseks räägib vaid see, et tegemist on hea meetaimega."