Keskus Fotoalbum Nagi Album.ee Toru

Logi sisse

Unustasin parooli   Sisene ID kaardiga
  Login with facebook
teeline69: Väike saak päikese kiirtevihus.

Väike saak päikese kiirtevihus.

Maapirniga tasuks lähemalt tutvust teha. Õppida seda kasutama mitte ainult meeldivate maitseomaduste poolest. See väärtuslik taim on suurepäraseks toeks liigse kehakaalu vähendamisel. Elavdab ainevahetust, normaliseerib söögiisu, tasakaalustab suhkru ainevahetust ja vähendab magusahimu.
Maapirn, topinambur, mugulpäevalill, soomlastel tuntud kui maa- või mugul-arti okk, ladinakeelse nimetusega Helianthus tuberosus.
Heal lapsel mitu nime, nii peab see kindlalt paika ka maapirni puhul.

22. aprill 2012
Silvia Viru
Teised pole veel seemetki mulda saanud, kui Sina saad juba saaki...
22.04.2012 22:55
teeline69
Maapirnid annavad oma saagi ka kevadel.....
22.04.2012 23:01
Andi Veskioja
õige
23.04.2012 06:54
teeline69
Maapirn kuulub korvõieliste sugukonda ja meil tuntud toidutaimedest on tema lähemaks sugulaseks päevalill. Vahel kutsutaksegi maapirni mugulpäevalilleks, sest taime maapealsed osad on mõnevõrra sarnased. Sellega maapirni nimeloend ei piirdu, sest kõnealust taime tuntakse veel ka topinamburi, juudikartuli ja Jeruusalemma arti oki nime all. Viimane nimetus tuleneb tõigast, et nende taimede maitseomadustel on teatud ühiseid jooni.
Maapirni kodumaaks loetakse Ameerikat. Alles XVII sajandi alguses toodi see taim Euroopasse, täpsemalt Prantsusmaale. Algul levis maapirn vaid ülikute ja kirikutegelaste aedades, hiljem hakkas ka lihtrahvas seda kasvatama. (Muide, nimetus topinambur tuleneb juhuste kokkusattumisest. Nimelt viibisid XVII sajandi algul Prantsuse kuninglikus õukonnas Brasiilia indiaanlased topinambod. Et samal ajal olid ka Ameerikast pärit maapirnid päevakohased, siis hakatigi viimaseid topinamburiteks kutsuma.)
Prantsusmaalt levis meie loo peategelane inimeste vahendusel kiiresti teistesse Euroopa maadesse. Eestisse jõudis topinambur arvatavasti XVIII sajandil ja esmalt ikka mõisnike aedadesse.

Maapirn on elujõuline
Erinevalt päevalillest süüakse maapirnil mullas kasvavaid ja paksenenud võsundeid, mida ka juuremugulateks kutsutakse. Meil paljunebki maapirn vaid vegetatiivselt, mullas paiknevate võsunditega. Et tegu on väga püsiva ja elujõulise taimega, siis pole karta maapirni kadumist aiast. Pigem vastupidi, taimed kipuvad kasvukohal oma valdusi pidevalt laiendama.
Välimuselt on mullas kasvavad mugulad väga omapärased, varustatud kõikvõimalike mügerike, kumeruste ja paksenditega. Ühe mugula kaal jääb tavaliselt mõnekümne grammi piiridesse. Sõltuvalt sordist on nende kooreosa kas valge, punakas, kollane või isegi violetne.
Ehkki taim ise on pärit lõunapoolsetelt aladelt, talvituvad mullas paiknevad mugulad edukalt ka karmi talve korral, taludes mullas ka käredaid pakasekraade. See ongi maapirni oluline eelis, sest taime maa-alused varud saab talveks mulda jätta ning vajaduse korral sulailmadega või varakevadel välja kaevata. Mugulaid võib hoida ka niisketes panipaikades, kuid siis peab ikkagi arvestama nende riknemise ja kiire närtsimisega. Tõsi, osaliselt saab veekaotusest tingitud muutusi korvata, kui enne söömist mugulaid külmas vees turgutada.
24.04.2012 01:29
kirby
Tekkis huvi...aitäh näitamast!
28.04.2012 07:56
Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud.
Kaamera:
Fujifilm FinePix S1000fd
Kuupäevad:
pildistatud 22. aprill 2012  
üles riputatud 22. aprill 2012
Statistika:
vaatamisi 494  
Õigused:
avalik  
Kõik õigused autorile
Lisavõimalused:
Saada fotode esilehele: Saada sõnum:
nagi esileht 20585399
numbrile 13011 Uhe sonumi hind 0.6EUR
Täpsemad parameetrid (EXIF) ...