:)
kas see on kõikse otsem tee sinna kanti?

Ma olin maalt, sõitsin iga päev liinibussiga kooli, suusad olid klassiõe juures korteris, tollase kino "Ilo" juures suures majas) Tema oli teises grupis, nii ma siis üksi seda teed läbisin. Edasi metsamajandi juurest ... Suuskadega lähim. Kui ma nende kastanite alla satun, meenub mulle see pea alati. Meenutamise tee minevikku, mis mälestusi esile tuues tuleb justkui siia olevikku tagasi. Nii vaadates pole siin nende aastakümnetega nagu midagi muutunud. Elu tundub nii lühike. Nagu eilegi. Alateadvusliku mälu trikid.:).

no näed kui tubli laps olid...tänapäeva (kooli)lapsed peavad seda teed ületamatult pikaks, tegelikult saab Tõusu tn. otsast juba läbi Tammiku otse suuskadega Palermosse!
kas armastad suusatamist siiani?
või oli too teekond väikesele tirtsule liig ebamugav ja pikk?
võttis suusahimu või...vastupidi?

Ma olin siis juba keskkoolineiu. Tollases Rakvere III Keskkoolis:) Kui suusatund algas Tammikust, siis sinna pidi kõndima suusasaapad jalas ja suusad käes. Samas siin kastanite all kulges korralik klassikaline sissesõidetud suusarada. Turu platsil sai suusad alla pandud ja nii lõpuni sõidetud. Meeldis,. Maal, kodukohas meil mägesid ei olnud, kuid korralik suusarada läbi metsade ja üle põldude oli igal aastal korras ja sõitsin seda igal võimalusel. Viru- Jaagupis.:)

Ka mulle meeldib see koht, kunagi oli ta Poska puiestee, siis Gagarini ja nüüd Kastani:)Siin olen minagi suusatanud ja lastele käsitöötunniks kastaneid korjanud; meeldiv kahesuunaline tee, ainuke vist meie linnas

Tiiu, Seminari tänav on meil ka kahesuunaline, kuid seal pole keskel kolmandat teerada nagu siin. Ilus nimi kunagi, Poska puiestee. Ma satun sinnakanti harva, kuid seda ilusam see paik tundub. Eile mängis seal hommikupäike. Täna on pilvine ja oleme kevadvihma ootuses. Arvan, et eriti ilus on see vaade kevade edenedes, seni, kuni lehestik varjab vaate... ka siis on ilus, kuid teistmoodi.:)

Tore, et see grupi teema on andnud meile kõigile nii palju erinevaid lähenemisviise kasutada ja ideid ning meenutusi samas äratada.

Elutempo kiirustavas maailmas ei anna enam aega meenutustele. Kuid kui seisatada, seda eriti kindlat teemat otsides, toimub midagi uut. Iga inimene näeb ümbritsevat oma vaatevinklist, nagu igal hobipiltnikul on erinev varustus. Seda nii kogemuslikult, kui tehniliselt.

Ohmuidugi, näe pildikäigud annavad tõesti elule pitseri:) Kastani puiestee ääres on tiigid, puud ja palju rohelust, Seminari tänav ainult läbisõitmiseks:)) 'kui sul pole midagi pildistada, siis pole sind olemas;))'

Pildistamine hobina on mingi sisemine kiiks, mis vajab väljundit. Kindlasti ei näita see olemasolu ;) Linnapildis on raske pildistada, et tabada momente, mil inimesed äratuntavana kaadrisse ei jääks.

Ma mõtlesin ikka tänavat, Ülle:)) Lasksin endale olulised silme-eest läbi, Seminari ei tulnud pähegi, sest sealt ei ole ma kunagi midagi pildistanud. Tuleviku tn on ju ka päris kena, Eve on sellest ilusaid talvepilte teinud:)) Sinu kodulinna-pilte on huvitav mõistatada, mulle endale rohkem tuttav ikka Kondivalu:)

Meeldib selle pildi toon.

Eks igaühel jah oma suusatee olnud, mul tuli ta Roosi tänavast Tiigisse ja sealt pargi serva pidi Vallimäele ja sealt siis Tammikusse või Palermosse. Tulime-läksime ikka suuskadel, seega saime topelt trenni.

oi, mina olin hulka lähemal
tuttav tee