Uurib mind katuselt.

Info internetist. Üks vahva referaat.Varblane

Euraasias ja Aafrikas elutsev jässaka kehaga väike värvuline kuulub kangurlindude hulka; 15 liiki.
Varblane elab põõsas. Tema pesa on tavaliselt õõnes või urkas peidus.
Varblase eluiga on 1,5aastat, aga emandad elavad kauem kui isandad. Varblane pelgab külma, ta ajab suled sagedasti puhvi, et külm ei pääseks lähedale. Külmadel talveöödel magab ta soojustatud pesas. Talle ei ole üldse oluline maalapp ning talle meeldib tolmus või liivas supelda. Mõned varblased ehitavad isegi ühiselamuid. Kevade ja suve hakul sööb ta putukaid, muul ajal seemneid. Nad söövad ainult siis, kui inimesi lähedal pole. Läbi akna on neid aga hea jälgida. Neil on olemas tunnimees, kes jälgib seda, kas inimesi pole läheduses ja ka kassidel hoiab ta silma peal. Söögimaja juures ei võta nad kunagi järjekorda. Nad söövad niikaua, kuni kõht täitsa täis saab. Kevadel peavad nad koosolekut ilusti siutsudes. Nad panevad paika auastmed ja reeglid. Mõnikord minnakse isegi taplema. Kevadel lähevad linnud ilusamaks. Varblasel läheb nokk mustaks ja kurgu alla tuleb must põll. Varblane lepib elus ühe naisega ja saab 3 korda umbes isaks. Eestis elab kaht liiki varblaseid. Neid kutsutakse kodu- ja põldvarblasteks.
Koduvarblane on kõige arvukam lind planeedil. Koduvarblased elavad linnades ja neid on Tallinnas umbes niipalju kui seal elanikke. Nüüdisajal elab koduvarblasi palju ka väljaspool esialgset leviala, näiteks Ameerikas ja Austraalias.
Musta põselaiguga põldvarblane on Eesti mandriosas tavaline. Saaremaal haruldane. Põldvarblased elavad alevites ja külades ja neid on seal arvukalt. Seal, kus varblasi on väga rohkesti kahjustavad nad viljapõlde. Ta on inimesega kaasnev liik.