Taolist hommikut tahaks ise ka kunagi jäädvustada. Hea muidugi kui mõni elukas ka peale jääks.

läbirääkimised elukatega olevat fotograafi ameti raskeim osa

Kevaditi polegi vast kitsele raske pihta saada. Nad siis üksteisega nii tuhinas, et ei pane ümbritsevat tähelegi. Eelmisel kevadõhtul ma videokaameraga filmisin neid kui 2 tükki 20 meetri kaugusel oma tantsu panid. Kahjuks üle 10 minuti ei saanud neid jälgida, avastasin et mõnisada meetri kaugusel, minu seljataga oli mingi dziip ilmunud.
Jahimehed või mis tõenäolisem, antud hetkel salakütid, sest minu teada ei tohi sellises olekus loomakesi küttida.
Võibolla eksin ka. Igaljuhul ma ajasin kitsed metsa ära ja ronisin ise ka targu minema.

Olenevalt fotograafi suhtlusoskustest on loomad vahel üsna koostööaltid. :) Ja meeldiv on tõdeda, et see oskus paraneb iga kohtumisega.