Vaikses metsas mõnus röhhröhhröhin võib päris kaunis olla :)

See on kena pilt küll, aga ma vist hoiaks kaugemale

Krõbinat kuuldes hakkas ta saba sirgus minu poole jooksma. :P

Praegu on neil kõige kibedamad päevad ka, kraavikaldad on sygavalt kylmunud ja kõhu mure on muutunud sujuvalt elumureks. Kes nyyd ellu suudab jääda, see elabki selle talve yle kui hunt nahka ei pista. Nyyd on nenedega kõige lihtsam sõbraks saada, pruugib mingi nädalake täpselt yhel ajal taskutäis tõrusi viia ja ongi sõprus kõhu kaudu olemas kuni tõrusid jätkub.

Peangi sügisel kogutud tõrud neile ära viima, sest pasknäärid pole sel talvel tõrude vastu huvi tundnud...

Üks oli laua peal ja teised laua all 8). Tunduks nagu tuttav lauaesine.

tüitsa armas kärss:)