Pereidüll Helsinki kesklinna moodi.

Pereidüll Helsinki kesklinna moodi.

Ema kolme lapsega 2-korruselises Sokose katusekorteris, isa hangib äärelinna parkidest pere söögilauale jäneseprae ja vabal ajal hängib nagu iga pereisa kesklinna Kamppi ja Scandic Hotelli ööklubide nurkadel.

Pildistatud:

Pildistamiskaugus 125m (mõõdetud Googlest)

Sokos hotelli Vaakuna Loiste restorani terrassilt,
Helsinki
Soome
2011.03.23

--------------------------​--------------------------​--------------------------​-----------------

Kassikakk

Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune. Pealagi ja selg on keha üldtoonist tumedamad, seal domineerib pruun.

Kassikaku suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruuni sulestikuga ning nende vahelt paistab välja tugev massiivne must kõver nokk. Kaku pea peal on omapärased suliskõrvad - pikematest sulgedest moodustunud kõrvjad tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis kehast eristamatud, mis loob ka väiksest kakust mulje kui turjakast jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad.

Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest ja isegi väiksem rebane peab tema eest varju pugema. Lindude puhul pole aga mingit küsimust - kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma; kassikaku menüü "ülejääke" uurinud ornitoloogid on teinud kindlaks vähemalt ühe kalakotka murdmise. Et kassikakk toidu valikuga pead murdma ei pea, võib ta endale lubada ka sellist luksust, et valib, keda murda, keda ellu jätta. Näiteks eelistavad mõned linnud kanalisi, teised on aga rahul ainult varesega, kolmandad ründavad vaid närilisi - aga kui nälg kallal ja parasjagu seda "lemmikut" ei leia, ründab ta taas esimest ettejuhtuvat. Kui kõht täis, võib taas delikatessidele mõtlema hakata.

Kassikakk on looduskaitse all.

http://bio.edu.ee/loomad/L​innud/BUBBUB2.htm

--------------------------​--------------------------​--------------------------​-----------------

Kassikakk

Liiginimi eesti keeles - Kassikakk
Liiginimi ladina keeles - Bubo bubo (L.)

Rahvapäraseid nimesid
Öökull
Uhhuu
Suurkõrvik
Kasspeakull
Kassipea
Jänesehuuk
Huugikull
Tohotaja
Vuugilind
Ohoo

Kehamõõtmed
Meie suurim kakuline
Keha üldpikkus kuni 67 cm
Tiiva pikkus isalinnul 42...47
Tiiva pikkus emalinnul 42...50 cm.

Kehamass
Isaslind kaalub1,9...2,1
Emaslind 2...3,3 kg.

Levik
Kassikakk on levinud enaikus Euraasiast, puududes algselt vaid tundravööndis, Islandil ja Lõuna-Aasias. Paljudes piirkondades on ta hävitatud. Eestis on kassikakk ühtlaselt levinud väikesearvuline haudelind

Arvukus
Arvukus oli 70. aastatel madalseisus, kui linde oli vaid 100 ja 120 paari vahel. Praeguseks on arvukus taas tänu mitmetele asjaoludele tõusnud ent mitte palju.

Elupaik ja -viis
Elupaigana eelistab kassikakk okasmetsi, kõige enam rabamännikuid ja niiskeid kuuse-segametsi, aga ka Pesa rajab lind maapinnale kas võrdlemisi lagedale või siis hästi varjatud paika ümberlangenud puude okste ja juurte alla. Ka tihedamatesse kuusikutesse puu alla pesa tegemine ei ole harulduseks...vanade kuuskede alumised oksad varjavad tema pesa piisavalt. Haruharva pesitseb ka puu otsas suurte kulliliste mahajäetud pesades või mahajäetud taluhoonetes. Pesa on vooderdamata, lihtne kraabitud lohk.Tema aktiivsusperiood langeb hämariku- ja ööajale.

Ränne
Kassikakk on paigalind.

Toitumine
Kassikakk on lihasööja lind. Toitub suurtest ja väikestest närilistest, jänestest, putuktoidulistest (isegi siilidest), väiksematest kärplastest ja lindudest. Ründab ka endast väiksemaid kullilisi, isegi kanakulli. On tuvastatud isegi kalakotka murdmine kassikaku poolt. Murrab ka endast väiksemaid kakulisi. Sageli esineb ka toiduspetsialiste, näiteks metsiste, hallvareste, siilide ja mügrispetsialiste. Murrab ka kahepaikseid.

Pesitsemine
Kassikakul on kindel pesaterritoorium, mille piires ta aasta-aastalt vahetab oma pesapaika küll mõnesaja meetri, küll vaid paarikümne meetri võrra. Aprilli esimesel poolel on pesas 2...3, kõige enam 4 valget muna.

Areng
Mune haub umbes 35 päeva, poegi kasvab üles enamasti kaks. Pojad kooruvad mai esimese poole lõpus ja nad lennuvõimestuvad juuni teisel poolel.

Koht ökosüsteemis
Maapinnal pesitsemise tõttu on kassikaku munad ja pojad pidevalt ohus. Vaenlasteks on kõik kiskjad. Vanalinnul looduslikke vaenlasi praktiliselt ei ole.

Ohustatus ja kaitse
Kassikakk on looduskaitse all, kuulub katsealuste liikide II kategooriasse.

http://bio.edu.ee/loomad/L​innud/BUBBUB.htm

--------------------------​--------------------------​--------------------------​-----------------

http://et.wikipedia.org/wi​ki/Kassikakk

--------------------------​--------------------------​--------------------------​-----------------

Kassikaku pere Forumi katusel
Helsinki
Soome
2011.03.23 K
-