Keskus Fotoalbum Nagi Album.ee Toru

Logi sisse

Unustasin parooli   Sisene ID kaardiga
  Login with facebook
Richard Simso: Sookure pere puude varjus

Sookure pere puude varjus


Sookurg

Sookurg on Eesti ainuke päris õige kureliik. Kurg on Eesti üks vanemaid linnunimetusi. Ta on suur hall lind, kelle mõned sulgedeta nahalaigud on mustad, aga kiiru tagaosal ja kuklal punased. Pea külgedel ja kaelal jookseb valge riba. Nii sookure suured hoosuled kui ka jalad on mustad, nokk rohekaspruun. Sabasulestik moodustab iseloomuliku suure puhmatuti.

Erinevalt samuti halli värvi haigrust on tema kael lennates pikalt ette sirutatud. Sookurg ei lasku kunagi puu otsa. Tema elupaigaks on sood ja rabad. Paljud rahvapärased nimed näitavad aga, nagu oleks lind põldudega seotud: põllukurg, niidukurg, rukkikurg, kesakurg. Selle seose saab aga lahti mõtestada nime "külvikurg" järgi: lind tegutseb inimese haritaval maal vaid kevadiste põllutööde ajal. Nii see ongi: meile saabuvad sookured kevadel juba aprilli algul, salkadena. Kuni paaride moodustumiseni võib neid siin ja seal kohata.

Kui isalind on endale kaasa leidnud, siis jätab ta rännukaaslased ja lendab inimkaugetele soodele pesitsema. Siiski lendab paariga tavaliselt kaasa ka mõni noorlind, kes ei ole veel suguküps ja peab suvel niisama ringi uitama. Enne pesitsemist toimuvad huvitavad kurgede pulmatantsud.

Pesaehituseks valivad nad kuivema lageda ala, et oleks poegadel soe ja vanematel hea hädaohtu märgata. Ehitusmeister sookurg pole ja nii piirdub ta lihtsalt pinnalohu vooderdamisega kõrte abil või kogub enne väikese risuhunniku. Pärast munemist haub sookurg umbes kuu aega, seda teeb peamiselt emalind. Mune on tal kaks. Pojad on pesahülgajad, kaetud pruunika udusulestikuga. Pärissulstik kujuneb 40 päevaga, aga vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub pool aastat. Kui pojad lendama õpivad, siis hakkavad nad ise endale koos vanematega toitu otsimas käima, aga ööseks kogunevad ikka veel oma kaitsvale pesapaigale.

Toit on sookurel peamiselt taimne: kõikvõimalikud marjad, rohukõrred, aga tarvitab ka väikesi loomi: konnad, maod, putukad jms. Sügisel rändab ta Põhja-Aafrikasse talvitama, siis on tihti kuulda kurgede iseloomulikku kluugutamist ja kui üles vaadata, paistab ilus kolmnurka koondunud suurte lindude parv. Tõesti - sookure tiibade siruulatus on kuni kaks ja pool meetrit. Öeldakse ka: kured lähvad, kurjad ilmad. Nii see ongi, sest meilt lahkuvad nad septembris-oktoobris, et kevadel taas oma tuttavasse pesapaika tagasi pöörduda. Kõik nähtavad kureparved ei ole aga siinpesitsejad, sest Eestis on neist suvel vaid umbes 350 paari, aga läbirändajaid 30 tuhat.

Kuna sookurg on meil nii vähearvukas ja teda söödava liha pärast ka rohke küttimise oht hirmutab, siis on ta looduskaitse all.


Sookurg

Liiginimi eesti keeles Sookurg
Liiginimi ladina keeles Grus grus (L.)

Rahvapäraseid nimesid
Külvikurg
rukkikurg
rabakurg
metskurg
soopuhastaja
põllukurg
kesakurg
niidukurg
kurg
kaaga
kurluu.

Kehamõõtmed
Suur lind. Tiiva pikkus 57...66 cm.

Tiibade siruulatus
2...2,5 m. Emalinnud isalindudest pisut väiksemad.

Kehamass
Tavaliselt 4...7 kg.

Levik
Euroopas põhjapiiriks Skandinaavia, Aasias idapiiriks Kesk-Siber ja lõunapiiriks Kesk-Aasia.

Talvitumisel Põhja-Aafrikas. Eestis üldlevinud haudelind.

Arvukus
Väikesearvuline ja arvukus väheneb kogu maailmas. Pesitseb ~350 paari, läbi rändab u. 30 tuhat isendit.

Elupaik ja -viis
Soodel ja rabadel, peale saabumist mõnda aega salkades inimasustuse läheduses, siis hajuvad paaridena inimkaugetele soodele, luhtaddele, järvekallastele.
Enne pesitsemist iseloomulikud pulmatantsud.
Koos suguküpsetega tulevad pesapaikadesse ka üheaastased: 6...10 isendit salgas.
Pesade vahekaugus harikult üle 5 km.
Salga toitumisel tavaliselt 1...2 valvavad hädaohu õigeaegseks märkamiseks.
Lennul kael ette ja jalad taha pikalt välja sirutatud.
Salgas lennates vehivad tiibadega pidevalt ja ühtlaselt.
Kunagi ei lasku puudele.

Ränne
Talvitab Põhja-Aafrikas.
Kevadel saabub aprilli algul, erandjuhtudel juba veebruari lõpul.
Äralend algab augusti teisel poolel, aga peamiselt langeb oktoobri esimesele poolele.
Läbiränne kestab oktoobri lõpuni.
Lendavad kiilrivis (kolmnurgas), suurel kõrgusel (ka üle 4000 m), valjult kluugutades, kitsal rindel, pärituulega.

Toitumine
Peamiselt taimne: marjad (eriti jõhvikad), seemned, rohukõrred, oras.

Harvem loomne: putukad, limused, konnad, maod, pisinärilised.

Pesitsemine
Kuivematel soolaikudel, mille ümber on lage ala.
Ei ole osav ehitaja.
Tihti vooderdab pinnalohu kuivade liblede kihiga või kogub enne aluseks väikese oksa- või pilliroohunniku.

Pesapaigatruu. Harilikult kaks 150...200 g kaaluvat muna. Need on punakaspruunid, mõnikord rohekaspruunid roostevärvi laikudega. Haub 29...30 päeva, peamiselt emalind.

Areng
Pesahülgaja. Kaal koorumisel juuni algul 120 g.
Kaetud ruske udusulestikuga, mis varsti vahetub pruunikashalli udusulestiku vastu.
Pärissuled tekivad u. 40 päeval.
Kuuekuuselt jõuavad vanalinnu kaaluni.
Kui väikesed pojad on kuivanud, siis viiakse nad varjavasse tihnikusse, kui õpivad lendama, siis käivad koos vanematega päeval toitumas, aga öösel kogunevad koju.
Sulgib üks kord aastas, sellega seoses kaob mõneks ajaks lennuvõime ja lind on väga peitlik.

Koht ökosüsteemis
Liha on söödav, aga pole töönduslikku tähtsust, sest arvukus väike ja küttimine raske.
Varem oli heaks jahisaagiks.

Ohustatus ja kaitse
Kuulub kaitstavate linnuliikide III kategooriasse.
Ohustavad pesitsusala maastiku muutmine, melioratsioonitööd, karjatamine, küttimine ja häirimine pesitsusajal.

http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm

16. august 2009
Pole hinnatud Hindamiseks pead sisse logima.
Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud.
Kaamera:
Canon EOS-1D Mark III
Kuupäevad:
pildistatud 16. juuli 2009  
üles riputatud 16. august 2009
Statistika:
vaatamisi 588  
Õigused:
avalik  
Kõik õigused autorile
Lisavõimalused:
Saada fotode esilehele: Saada sõnum:
nagi esileht 12178455
numbrile 13011 Uhe sonumi hind 0.6EUR
Täpsemad parameetrid (EXIF) ...

Foto on albumites »