Keskus Fotoalbum Nagi Album.ee Toru

Logi sisse

Unustasin parooli   Sisene ID kaardiga
  Login with facebook
Priit Virula: Türi Püha Martini kirik

Türi Püha Martini kirik

Vanim ja Järvamaal omapäraseim sakraalehitis. Ehitusmaterjalina on kasutatud peale pae ja maakivi ka tellist, mis tähistab üleminekut Põhja-Eesti paekivialalt Lõuna-Eesti tellisetsooni.
Piirkondlikus keskaegse arhitektuuri kontekstis iseloomulik kolmelööviline kodakirik.
Algkavatisse kuulus tornita pikihoone ja väiksem nelinurkne koor, mille põhiplaan on ruudukujuline nagu kõikidel Järvamaa kirikutel. Oli algul tõenäoliselt võlvimata. Kitsad ühejaolised aknad on lamedalt teravkaarsed, ehisraamistikuta ja paiknevad linnusetaoliselt kõrgel. Fassaadis lääneportaali kohal ümara kolmikkaarega kujundatud püstaken; teravkaarne raidportaal on kaheastmeline; sammas astmete vahel on hävinud, kuid ümarmõigas silluskaare astmes säilinud. Nõudlikumalt kujundatud lõunaportaal paikneb nelinurkses ehisseinas, on kaheastmelise palendiga ja lamedalt teravkaarne. Sammastel astmetes on ümarvöödi ja rihvaga profileeritud baas, kolmejärguline tüvesevõru ja lehtdekooriga kapiteelifriis. Realistliku lehtdekooriga on seotud üksiku pea motiiv.
Oletuste kohaselt võlviti kirik 1300. a. paiku kolmelööviliseks kodakirikuks, siis ehitati arvatavasti ka müüritrepp koori edelanurka ja suurelt osalt tänini säilinud viilud. Tellistest ja paest võlvid on kesklöövis kuplitaolised (kiviread laotud kontsentrilistena), kitsastes külglöövides on pikaks venitatud ristvõlvid. Võlve kannavad kaks paari saledaid järvamaa laadi ümarsambaid, mis laias kesklöövis moodustavad ruudukujulise põhiplaaniga võlvikud. Sammaste baas lähtub atikatüübist ja idapoolseid sambakapiteele pärjana ümbritsev lehtdekoor mandunud pungamotiivist; järvamaa plokk-karikkapiteeli ülaosast on jäänud järele vaid õhuke plaat võlvikanna all. Ainukordselt Järvamaal on kasutatud kilpkaari. Laiu nelinurkseid arkaadi- ja vööndkaari toetavad seintel trapetsikujulised konsoolid, mis jätavad seinapinna liigendamata. Konsoolidel kooris ja pikihoone idapoolel on elavalt kujutatud maskpead, mis arvatavasti on seotud viimsepäevakohtu sümboolikaga. Seoses võlvimistöödega ehitatud lääneviilu kaunistas suur, valge põhjaga süvendrist; viilu tipus oli puust haritorn (säilinud üksnes jäljed). Samal ajal püstitatud kooriviilul on suur dekoratiivne ehisraamistik (domineerib siirumotiiv kahel teravkaarsel petikul). Mõlemad viilud osutavad suhetele tellisgootikaga. Ruumipildis domineerib nagu Järvamaa teisteski kolmelöövilistes kirikutes kõrgus ja avarus. raiddekooris ilmnevad kaudsed kontaktid Vestfaali, Lõuna-Saksamaa ja Edela-Prantsusmaa eeskujudega. Sisustuses barokknikerdustega altarisein (1693, Chr. Ackermann); hilisrenessanss-stiilis kantsel (1630).
Rajatud tõenäoliselt 13. sajandi lõpukolmandikul.
1867. a. valmis neogooti stiilis läänetorn (arh. J. G. Mühlenhausen).

14. september 2018
Pole hinnatud Hindamiseks pead sisse logima.
Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud.
Kuupäevad:
üles riputatud 14. september 2018
Statistika:
vaatamisi 5  
Õigused:
avalik  
Kõik õigused autorile
Lisavõimalused:
Saada fotode esilehele: Saada sõnum:
nagi esileht 25313609
numbrile 13011 Uhe sonumi hind 0.6EUR

(181 / 1068)

Kasutaja fotod

Foto on albumites »