Keskus Fotoalbum Nagi Album.ee Toru

Logi sisse

Unustasin parooli   Sisene ID kaardiga
  Login with facebook
Priit Virula: Viru-Nigula Püha Nikolause kirik

Viru-Nigula Püha Nikolause kirik

eskaegne kaitseotstarbeline jumalakoda oli ehituslikult lähedane Järvamaa kirikutele. Pikihoone võlvid laoti uuesti üles peale XVII sajandi lõpu sõjapurustusi, torn sai kõrgust juurde 1755. 1941 sõjasuvel suurtükitulest mahapõlenud kirik ehitati koguduse jõul üles 1950. aastail, tornikiivri taastamiseni jõuti alles 1988. Altarimaal ”Kristus ristil” (Paul Raud, 1902) ostetud Tallinna Püha Vaimu koguduselt. Kirikuaias silmapaistvalt rohkesti paest ratasriste (XVII). Lähikonnas paiknevad Virumaa vanima kivikiriku – Maarja kabeli varemed. Otto Wilhelm Masing, vaimulik ja kirjamees, oli Viru-Nigula koguduse õpetajaks 1795-1815.
Kolmetraveelisele ning võrdsete löövikõrgustega pikihoonele lisandub idas väiksem kvadraatne kooriruum (algselt nähtavasti vaid koor võlvitud), läänes neljatahuline torn ja lõunaküljel võlvitud eeskoda. Säilinud lõunaportaali profiilis on ümarvööt ja rihv (anal. Järva-Peetri kiriku põhjaportaal). Käärkamber puudus.
Ainukesena Virumaal avaneb tornialune võlviruum kõrge kaare abil kesklöövi (võlviti 15. sajandi algupoolel) ja tal on portaali kohal (neogooti ümberehitus) kitsas püstaken, mis rõhutab tornifassaadi ja ruumikompositsiooni pikiteljel. Madalal tornil oli kelladega platvormkorrus, mis täitis kaitseülesannet. Samuti oli kaitseülesanne lõunaeeskoja võlvipealsel, kuhu pääses kõrgel paikneva ukse kaudu redeli abil otse kirikust. Müüritrepp lääneseinas ühendas kiriku torniga ja hiljem võlvitud pikihoone võlvipealsega. 15. sajandi võlvidest säilinud konsoolid pikihoones lähtusid Põhja-Eesti eeskujudest ja väikesed püramiidjad konsoolid koori algvõlvis lähtusid vahetult Järvamaa 13. sajandi lõpuveerandi eeskujudest. 15. sajandi teisel veerandil ehitati Tallinna eeskujudel koori idaseina tihedalt profileeritud sakramendiniśś; läbi seina ulatudes avaneb see hostia eksponeerimiseks ka välisküljel. Ehitati tõenäoliselt 13. sajandi algul.
Rootsi-Vene sõjas sai kirik raskelt kannatada (1657); võlvid koos tugedega ja portaalid purustati. 1660. aastail ehitati uus võlvlagi. Vastavalt barokkajastule on sammastel ülespoole ahenev kuju, kõrge sokkel ja ristvõlvidel rõhtne kiirujoon. Algselt madal torn sai praeguse kõrguse 1755. a. (kiviosa kõrgus 26,5 m). Kaotas II maailmasõjas tornikiivri ja katused (kiiver taastati 1988. a.).

14. september 2018
Pole hinnatud Hindamiseks pead sisse logima.
Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud.
Kuupäevad:
üles riputatud 14. september 2018
Statistika:
vaatamisi 2  
Õigused:
avalik  
Kõik õigused autorile
Lisavõimalused:
Saada fotode esilehele: Saada sõnum:
nagi esileht 25313573
numbrile 13011 Uhe sonumi hind 0.6EUR

(187 / 867)

Kasutaja fotod

Foto on albumites »