Keskus Fotoalbum Nagi Album.ee Toru

Logi sisse

Unustasin parooli   Sisene ID kaardiga
  Login with facebook
Priit Virula: Haljala Püha Mauritiuse kirik

Haljala Püha Mauritiuse kirik

Keskaegse Virumaa omapärasemaid kirikuid, mis oli kohandatud aktiivseks sõjaliseks kaitseks.
Lääne-Virumaa kirikutele iseloomulik kavatis koosneb kolmelöövilisest kodakirikulisest pikihoonest, koorist ja läänetornist. Püha Mautitiuse kirik ehitati kolmes etapis. Esimesena, umbes aastatel 1430-40, valmis koor käärkambriga. Ühevõlvikuline nelinurkne koor avaneb pikihoonesse madala teravaks murtud võidukaarega ja mõjub iseseisva ruumina. Kooriruumi iseseisvust suurendab silmapaistvalt kõrge ristvõlv, mis võlvikannast arvestades ületab ligikaudu neli korda seina põhitsooni kõrguse. Idaaknas säilinud ehisraamistik, mis koosneb kahest "ninadega" teravkaarest ja neile toetuvast neliksiirust (lähtub otseselt Pirita kloostrikiriku eeskujudest). Ehisviiluga sakramendiniśś idaseinas ulatub läbi müüritise seina välispinnani ja moodustab seal aknakese tõenäoliselt hostia paigutamiseks. Ümarkaarne raidportaal ühendab koori koori võlvitud käärkambriga, kus idaseinas on piscina. Tõenäoliselt 15. sajandi kolmandal veerandil ehitatud pikihoone on kaetud servjooneliste ristvõlvidega; need toetuvad kahele kaheksatahulisele piilaripaarile piilari talumit tõusvate võlvikaarte otsad moodustavad lihtsa konsoolipärja (tulekahjus tugevasti kannatanud). Motiivid pärinevad Tallinna hilisgootikast; sinna kuulub ka kaldpinnaga servistatud teravkaarne lääneportaal, mille uks oli seestpoolt riivpalgiga suletav. Külgseinte akendealuses tsoonis on seitse suurt segmentkaarega niśśi, milles kohati paiknevad laskepilud kergetele tulirelvadele.
15. sajandi lõpul ehitatud läänetorn on silmapaistvalt kõrge (34 m); alumine pool nelja-, ülemine kaheksatahuline. Tornil on kaheksa korrust, millest alumine on nelja laskepiluga võlvruum, suur raidportaal paikneb lõunaseinas vältimaks tulistamist kirikusse. Portaali kaheastmelised palendid (restaureeritud) ja kolme kaarega arhivolt, kõrge sokkel ja sirgjooneline talum esindavad Tallinna hilisgooti portaalitüübi arengu lõppfaasi (portaali kõrval Mecksi ja Wrangeli perekonna vapid). Torni ülemised korrused on kaitse-eesmärgil vaid kahekaupa müüritreppidega ühendatud, varustatud laskepilude ja kaminaga. Põletati Liivi sõja algul 1558. a. ja Põhjasõjas 1703. a. Hiljem korduvalt pikse ohvriks langenud tornikiiver sai praeguse kuju 1865. a.
barokk-kantsel (J. V. Rabe, 1730).
Kiriku välisseinas kolm topeltristi (nn. patukahetsemisristid). Keskaegsete võlvide all pole interjööris keskaegseid esemeid alles jäänud. Pingistik (R. von Engelhardti kavand 1898. aastast) ja altarikujundus on pseudogootilikud. Siiski pole Haljalas vähene 17.-18. sajanditegi pärand. Baroksest altariseinast on alles küll vaid detaile ja maal "Püha õhtusöömaaeg", kuid omal kohal seisab Johann Valentin Rabe 1730. a. nikerdatud keerdsammastega kantsel, toetudes ühele vähestest meie kirikutesse allesjäänud kantslijalaks olevale täisplastilisele Moosese figuurile. Kantsli kõlaräästa ääri kaunistavad annetajavappidega vaheldumisi täisplastilised putod, aga räästa tipus kõrgub pasunat puhuv peaingel Miikael. Sisustuses veel hauaplaat (17. saj.), kaks laelühtrit (17. saj.), vaskbraa (17. saj.) (S. Simson).
Ehitati kolmes etapis. Umbes 1430-40 valmis koor koos käärkambriga. Tõen. 15.s. III v. Ehitati pikihoone. 15.s. lõpul ehitati W- torn .
Kirik põletati Liivi sõja algul 1558 ja Põhjasõjas 1703. Hiljem korduvalt pikse ohvriks langenud tornikiiver sai praeguse kuju 1855.

14. september 2018
Pole hinnatud Hindamiseks pead sisse logima.
Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud.
Kuupäevad:
üles riputatud 14. september 2018
Statistika:
vaatamisi 4  
Õigused:
avalik  
Kõik õigused autorile
Lisavõimalused:
Saada fotode esilehele: Saada sõnum:
nagi esileht 25313569
numbrile 13011 Uhe sonumi hind 0.6EUR

Foto on albumites »