Pöide Maarja kirik

Lääne-Eesti ja saarestiku suurim ühelööviline kirik. Rikkalik raiddekoor on Eesti kõrggootika tippnäiteid.
Suur, ühelööviline sakraalhoone (välis-laius 13,4 m, -pikkus 53,2 m). Paikneb samanimelise ordulinnuse S-küljel vana kivikiriku köhal. Algkirik oli 4-nurkse põhiplaaniga, ühelööviline, vastas suuruselt praeguse kiriku kahele keskmisele võlvikule ja on selle külgmüürides osal. säilinud (välislaius 13,4 m, -pikkus 26,75 m). Arvat. silindervõlviga algkirikul oli mõlemas külgsei¬nas kolm kõrgel paiknevat akent ja ümarkaarne massiivportaal. Portaalid paiknesid 4-nurkses eenduvas ehisseinas (S-seinas kinnimüürituna säilinud), mis osutab meistrite päritolule Vestfaalist. N-seinas on 4,5 m kõrgusel ukseava (kinni müüritud), mis tõen. kuulus kirikuruumi kaitse- ning redukorrusega ühendavale müüritrepile. 13/14. s. vahetusel suurendatud kirik koosneb neljast ühelaiusest võlvikust, mis on põhiplaanilt ruudukujulised. O-poolne võlvik moodustab koori, kaks keskmist täidavad rahvale määratud pikihoone ülesannet ja W-võlvik on narteksitaoliseks eesruumiks (oli algselt laia kaare abil pikihoonega ühendatud), kus traditsioonikohaselt paiknes ristimiskivi. Eksterjööri iseloomustavad kantkividest nurgaketid, kaks silmapaistva kompositsiooniga teravkaarset portaali ja tellistega ääristatud pikad kitsad aknaavad; O-seinas ümaraken (ehisraamistik purunenud). Erandlikud on pikihoone ühejaoliste akende ehisraamistikud, kus esineb avatud siiru motiiv (sama Karja kiriku pikihoones); 3-jaolise O-akna kolmik- ja neliksiirudest ehisraamistik on Baltikumi rikkalikumaid. Peaportaal W-võlviku S-seinas on üheastmeline; tüse mõigas on allosas kärbitud ja lõpeb miniatuurkonsoolidele toetuva baasiga; lehtkapiteelidega sambad kannavad arhivoldi rihvatud vaheastet. Portaal tervikuna moodustab Muhu ja Karja kiriku W-portaali koondvariatsiooni. Üheastmeline on ka väiksem portaal N-seinas; unikaalses kujunduses valitsevad sammaste virtuooslikult vormitud lehtkapiteelid ja ümarvöödiga ääristatud ava, mis lõpeb ehisraamistikulise tümpanoniga.
Interjööri üldpildi määravad ristvõlvid, mis moodustavad tervenisti 2/3 ruumi kõrgusest; koori võlvikandades paiknevad veesülitid (sama Muhu ja Karja kirikus). Võlvlae dekoratiivne kandesüsteem moodustab O suunas tiheneva pingerea. Eriti mõjukas kooris on võlvil päiskividega diagonaalroided, mis koos kilpkaartega toetuvad igas nurgas postile ja selles asetsevale sambale; ristroided on maalitud. Ka kahes keskmises võlvikus asendab roideid nende illusionistlik maaling, rikkalikult kujundatud nurgapostide köhal on kapiteelitaolised konsoolid, mis ainult vööndkaare juures on muudetud rippuvaiks eendtugedeks (toetub N-seinas kahele talupojafiguurile, mis stiililt on suguluses Karja kiriku skulptuuridega). W-võlvikus on konsoolid asendatud lihtsate talumiliistudega, lehtdekoor puudub ja puuduvad ka kilpkaared; kõrged aknad on muutunud madalamaks ja kaotanud palenditellised. Koorivõlviku S-seinas on tellisseintega piscina ja O-seinas kolmikkaarne hostianišš, mille kohal paikneb ordu kordusrist (esineb ka tornifassaadil). Silindervõlviga müüritrepp on koori N-seinas. Sekundaarne käärkamber koori N-küljel on seotud linnuse müüristikuga. Sisustus hävinud. Seintel on säilinud fragmente maalingutest.