Pühalepa Esidiakon ja Märter Llaurentsiuse kirik

Arhitektuuriliselt on kirik inspireeritud Gotlandi eeskujudest, võimalikele suhetele viitab ka kiriku kaitsepühak - Sankt Laurentsius.
Kirikus väärib vaatamist interjöör: karniis, ornamendid, gooti aknad, võidukaar, mitmed tekstitahvlid, aadlike vapid, hauakivid, aadlike perekonnaloožid jm. Erilist tähelepanu pälvib kantsel oma kiviskulptuuridega (Haapsalu kiviraiduri Joachim Winteri töö aastast 1636); tahvel Kristusega (Salvator mundi), tahvel Jacobus nooremaga (s. Jacobus minor), tahvlid annetajate vappide ja tekstidega, kantsli konsoolipärg ja kantsli tugisammas - Moosese figuur

Pühalepa kiriku kooriruum, mis eeldavasti täitis ka kaitsefunktsiooni, ehitati eeldavasti 1255 -1260, pikihoone seinamüüritis pärast seda ja kirik võlviti umbes 1300.a. paiku.
Venelaste rüüsteretke ajal Hiiumaale 1575.a. purustati kirik täies ulatuses. Kirik ehitati taas üles 17. sajandi I veerandil, kusjuures kooriruumi võlvlagi taastati ja pikihoone kaeti puitlaega. Järgnevatel aastakümnetel kirikut parandati, kaunistati, soetati uut inventari jne. 1770.a. valmis esimene madal torn, 19. saj. keskel tõsteti seda korruse võrra. 1860. -1863.a. ehitusperiood andis tornile, pikihoonele, koorile ja lõpmikule praeguse kuju