KAEVANDUSLINN_KOHTLA-JÄRVE_2009_õli_lõuend

Eesti pole mägede poolest just rikas. Andku mulle andeks lõunaeestlased, kuid Munamägedest võimsamalt mõjuvad tehiskünkad Ida-Virumaal. Nad ongi mitmed kõrgemad, kui ümbritsevast maapinnast mõõta. Ilu on hoopis teine kriteerium.
Kohtla-Järve linna ümber paikneb mägesid mitmeid ja siit-sealt avaneb linnast ühele või teisele võimas vaade. Nad on olulised maamärgid – jõulised ja mõjuvad. Avarat vaadet linnale ja tuhamägedele näidatakse meile ka kohe, kui avada Kohtla-Järve koduleht internetis. Sümbolist ei pääse.
Sain endise Kohtla-Järve liitlinnaga (see linn koosnes hulgast asulatest) lähemat tutvust teha 2002. aastal, kui tegin oma planeerimisalase magistritöö just tolle kandi teemal. Plaan oli tola ajal ka mõneks kuuks Kohtla-Järvele elama minna, kuid teostamata see siiski jäi.
Paljud kaevandusasulad on monoasulad – kui kaevandus suleti, polnud inimestel seal enam midagi peale hakata. Ka hoonestus oli korraga rajatud ja keskkond üksluine. Kohtla-Järvel see asi nii hull ei ole, tegelikult leiab sealt näiteks päris uhke stalinistliku arhitektuuri ansambli (Keskallee) kui ka 30-ndatest pärit tervikliku elamuala (Siidisuka). Muidugi on seal küllaldaselt ka viie- ja üheksakorruselisi suurelamuid; viimastest ühe ülemise korruse aknast avaneb ka maalil kujutatud vaade.