Täna ju vene õigeusu jõlulaupäev

seda küll.muide mu isa oli ukrainlane ja meil peres oli alati kaks püha järjest.

19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õigeusu kirikut, et saada osa vee õnnistamisest ja tuua sealt pühitsetud vett ehk nn jordanivett koju arstimiseks ja muuks otstarbeks. Vesi püsis uskumuste kohaselt kogu aasta värske.

Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele – neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa.

Idakirik seostas kolmekuningapäevaga veel üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval.

aitäh ,Ülle,selle teavitava jutu eest!

Janika,kui armsalt kõlas lause-mu isa oli ukrainlane!!!

Mônus valgus. Hea, et sul pühad kestavad. Nii on mônus soojas seda külma aega üle elada.

Klavdia,nii see tõesti oli ja õigeusu pühi peeti meil rohkem kui tavalisi.lapsepõlvest saadik mäletan neid ikoone ja värke mis isa toas üleval olid.Ja Marjuliis,ma tulesid ei võta enne maha kui valgemaks läheb-palju valgemaks kui praegu.

sel juhul pean sulle ka vastu soovima.:))

minu isapoolne vanaema oli kah õigeusklik, Piirissaarelt pärit, nii et need pühad pole võõrad mullegi...
Üllele - läänekirik tähistab Kristuse ristimispüha esimesel pühapäeval pärast kolmekuningapäeva ehk Ilmumispüha.

Mina kuulun vanausuliste hulka.Olen Kallastelt pärit,ja ka väga hästi meeles need kombed, mis Jõuludel peeti.Kauneid Pühi ja kauneid pilte!