...vasakult paremale siis poiste nimed !

Urmas Miil peax olema mulgimaal "Höövellist'u" firma omanik nüüd?

Sellest väosast om kirjutet ka taamat uuel Eesti ajal! Raamatu autor teenis Petsengas tankipataljonis 1982 -1984! Nüüd töötab MAKSUAMETI PEADIREKTORINA! :-)

http://nagi.ee/photos/mudakoger/23157193/

Jube mönitamine käis sääl merejalaväes "vanakeste" poolt ! Nagut vangilaagris! Kuna sääl oli mitmeid mahajäetud STALINI aegseid vangilaagreid ja nendest platnoidest vangid olid sinnakanti elama- tööle jäänud siis "meie vanakesed" õppisid igasugu mõnitamismeetodeid nende endiste vangide käest! Isegi eestist pärit venelased olid "Fashistid" osade madalakolbaliste jaoks ! :( Ja isegi Eesti peresident ei paneks meie demokraatlikus riigis mind häbi tundma ,et ma "sõbralikus liiduvabariikide armees" oma nn. mehestumisevitsad sain!
Minul oleks põhjust venelasi vihata ROHKEM ,kui kellelgi teisel siinmail ! Nimelt oli see 1982 a. ,kui ma PUNALIPULISE PÕHJAMERE LAEVASTIKU MEREJALAVÄE BRIGAADI 1-pataljoni , 1-ses roodus sööklanarjadis(toimkonnas) öösel nelja Pihkva & Novgorodi purjus vanakese käest nii rusikate ja jalgadega kolki sain (nii ,et järgneval hommikul verd kusesin) ja peale seda 3-kuud Liinahamari mereväehospidalis "hinge vaakusin". Ja IKKA peale seda "rahvaste sõpruse" õppetundi ei tunne end fazhistina !
P.S. Need krdi fashistlikud venelastest vanakesed võtsid siis peale minu agarat jalgadega tümitamist mu pruudi (hilisem naine ja mu laste EMA) pildi ää ja lubasid ta kojujõudes läbi tõmmata kui Võrru satuvad.
Avaldan alljärgnevalt siin ühe SÕJASALADUSE (VOENNOE TAINA) . Üks ukrainlasest veidi kokutav punapäine seersant tuli seerude koolist ja selle asemel ,et kamandada alluvaid madruseid , peksid meie roodu vanakesed teda paari kuu vältel igal öösel ja mõnitasid kõikvõimalikul moel. Ja ühel päeval kui lahinguõppustelt tuldi ja se vaene vennike oli korrapidaja - võttis ta AK ja sihtis otselasu südame piirkonda. Mul õnnestus seda ukraina kotkast tassida kanderaamil med punktini. Poolel teel ta siiski kahjuks suri . Ta viimased sõnad olid : Bolna, bratsõ - oh kak bolna! Järgmisel päeval tuli eriosakonna uurija Murmanskist ja KÕIK KINNITASID NAGU ÜHEST SUUST ,et see oli " õnnetusjuhtum " . Isegi ohvitserid teadsid tegelikult TÕTT aga kuna ees ootas poole aastane BOEVAJA ZLUZBA vennalikus Angoolas siis suures välisvaluutajanus vaikiti kogu tõde maha. Ja taolisi ja veidi vähem traagilisi asju juhtus NSVL*i relvajõududes nii "Eesti fashistidega" kui ka lääne- ukraina "benderalastega". Kui ma kroonusse läksin siis algul ohkasin kergendatult ,et mind afgaani ei saadetud. Niipalju kui ma tuttavatelt ,kes Afganistanis meie SUURT kodumaad "kaitsesid" kuulnud olen - "vanakeste verist terrorit " seal ei esinenud ?!
No kui keegi weel kahtleb mu lojaalsuses Eesti riigile siis võin meenutada , et olen Narva -Jõesuu Piiriwalwekooli läbinud 1994 a. ja seal MUDAS roomanud ja iga pääw Eesti hümni lõõritanud -teistest veel kõwemini! Ainult mul ei jäänud määrustik kuidagi pähe! Veebel Kits karjus end muq pääle sini'SEX! Sellest piiriwalwekooli jandist võix tegelt Vahva Sõdur Zweiki laadse raamatu kirjutada kunagi. Poole õhema vast esialgu!