üks jalg ees või taga

Koibik ei ole päris ämblik, kuid kuulub ämblikulaadsete sekka.

Nende ovaalne keha moodustab ühe terviku. Eeskeha katab tugev kilp. Tagakeha on lüliline ja liitub eeskehale laialt, mitte varrekese abil nagu ämblikel.
Koibiku lõugtundlad on varustatud sõrgadega.
Koibikute pikkadel jalgadel on väga palju käpalülisid. Jalad tulevad enesekaitseks kergesti keha küljest lahti.
Koibikud on enamuses röövtoidulised, süües väikeseid putukaid ja maismaatigusid. Lisaks sellel söövad nad lagunevat loomset ainet ja taimi. Erinevalt ämblikest saab koibik alla neelata ka tahkeid toiduosakesi.
Parasvöötmes kestab koibikute areng üks aasta. Talvituvad munad ja noorloomad. Mõned liigid jõuavad läbida selle aja jooksul kaks põlvkonda. Emane koibik muneb pika sissetõmmatava muneti abil pinnasesse. Munadest koorunud koibikud on täiskasvanute sarnased.