muide, see on ka minu sünnikodu.... elasin seal 17 aastat .

Sellised tingimused kasvatasid Sind ja üldse meid vinsketeks ja vastupidavateks, sest olelusvõitluseks pidi olema närvi ja induktsiooni, et mitte hammsrataste vahel end lasta sodiks närida:))

Ja mina olen elanud lapsena,noorukina üle 10 a ühikas 6-7
inimest toas ja aasta keldrikorteris.See oli raalne elu.

:)) jah, prussakad,rotid ja lutikad ( kas tänapäeval teataksegi selliseid satikaid ) olid esimesed seltsilised lapsepõlves :(((

Need nüüd eksootilised "lemmikloomad", et rahvas neid ära ei unustaks:P)))

nüüd kus hakkasin üle hulga aja vanu fotosid vaatama siis lõpuks just selle pildi juures hakkas kuidagi kurb ja valus:((((

jah, parem muldpõrandaga kelder, kui 9 g tina kuklasse... See oli erakordselt karm aeg ja iial ei teadnud, millega päevake lõpeb...

uhketele meestele oli vb. see 9g. tina kergem karistus kui aastatepikkune alandus....

aga kes selle läbi tegid, need teavad ka, mis siin elus tõeliselt väärtuslik on...

lapsed ehk elasid selle üle aga vanemad ,vanaemad,vanaisad.
Ja kuidas elatakse praegu külade st mememmed,taadid.??
lagunend majades,pensionist ju maja ei remondi.

Alandus on langeda rumalate otsuste pärast, au on langeda kodumaa patrioodina...Samas tollel ajal hoiti nahk toores, midagi ikka oli ja ei pidanud ilma toiduta olema. Oma leivanormi, kartuli ja kapsa said ikka poest kätte.

Madis,ma ei viitsi sinuga sellel teemal enam vaielda.... see on vist lootusetu:(

Ülekohut on siin ilmas palju olnud,minu lugupidamine sellise mehe vastu kes seal üles sirgus!

Endel ongi tipp-topp poiss:)) Ära nähtud ja heaks kiidetud:))