Ilusa õhtu värvid ja emotsioon on olemas!:)

sellist hetke tasub püüda...võrratu!

:)
puht juhuslikult!
kondasin mere ääres ja vaatasin korra lihtsalt sinnapoole ja järsku ilmus metsatuka tagant selline valge ´toss´, alul kahtlustasin lõkkesuitsu, aga siis sain aru, et see ju udu, mis valgus üsna kiiresti vee kohale...sekunditega oli kõik ´otsustatud´...väga lahe elamus!
tänud.

väga äge, vahel lihtsalt juhtud õigel ajal õigesse kohta ja vahel saad selle karpi ka püüda, vedas sul

Pisut tühja taevast oleks ehk võinud vähem olla,siis ei oleks paistnud pilt nii poolitatuna.See selleks,kiitust jagub juba ülalpool.

no alul häiris mind all too kõrretriip, siis vaatasin, et ei, just nii ongi vahvam ja ikkagi loomulik ju!
seetõttu jäigi kärpimata, ilma nonde kõrteta oleksin kindlasti kas alt või ülalt maha võtnud, sest muidu liiga keskel too action oleks jäänud!
siit mul mõni variant veel, vb pole see kõikse heam.
teen tihtilugu jamasid valikuid.

Selline kompa mulle just meeldib. Kõrretriip on siin ainult plussiks.

Sellel pildil just päris ei ole,aga üldise kaanoni järgi (nagu öelda õigekirjas) ei ole hea kui silmapiir poolitab pildi.
Meeldimusega on aga nii,et ei taha ega ole võimalik midagi lausuda.

jah tõsi ta on, olen kuulnud ju isegi sellest reeglist, aga vahel eiran, kas just meelega, aga...siin tundus taevas nii kauni tooniga, et ei raatsinud ja...jätsingi alles.
mina riskin ikka teistele head ütelda...halva kommiga ma eriti ei hiilga, lihtsalt eiran halbu asju, arvan, et nii on elu ilusam ja hulka lihtsam! (eks ju kõigil meil toimu areng, kuniks oleme teel...vb mitte nii kiiresti, kui tahaks, aga...igaljuhul suured tänud edasiviivaid ning tarku mõtteteri jagamast ja see mul esimene pilt, mida grammigi näppima ei pidand! rõõm ju seegi, eks!.)

reeglid on käsitöölisele-kunstnik paneb vaistu järgi

:))
tead, ma just hirmuga vaatsin, et pildil taust vist kah viltu ja kisub tuju täica ära 0-ks!
aga
alles eile olin tolle pildi üle nii rõõmus, nii...elu on hetlik ja tujud muutlikud.
tarkus jälle seegi.

pole siin midagist viltu, täiesti loomulik kõik, hää pilt

Lembe! Ära nüüd nullita! Oled minuga ka ühes paadis, sest teen kah just seda, mida tahan, kuidas oskan ja millest ise rõõmu ja rahulolu tunnen:) Olen õnnelik, et niigi läits ja edaspidi äkki läheb paremini! (räägin endast):)) Mulle meeldib see pilt just sellisena: see veepeegeldus, need värvid ja udu tulek!!! Vat, rohutriibuga on nii, et seda annaks ju katsetada. Kui seda poleks, siis vist jääks sellele pildile idamaine maik juurde? Katsin paberiga kinni ja mu meelest hakks pilt hoopis teist elu elama:) Ah, targutasin natuke - sorry!:))

ei ole siin viltu midagi ja pole liiga poolitatud ka,värvid on need, mis sellest pildist pildi teevad :)

einoh...metsatukk on täica viltu ju!;)
teie kõigi nõuanded on asjalikud ja igati ok, niiet targutage ikka!
ma lihtsalt igat emotsiooni vb võimendan pisut üle...võtke või jätke, aga selline ma olen!
ise proovisin kah nii ja naapidi katta, lõplik otsus mitmest setmest kaadrist oli/tuli välja just sellisena!
ja olen ise suht rahul!
ei kärbi, vähemalt seda pilti!
edaspidi mõnda ehk küll, kui tunnen, et vaja või kui keegi tähelepanu juhib, niiet kuulan teid ikka ja alati huviga ja tuju ei peagi alati laes olema! tujud olenevad hoopis muuudest, n.ö. seesmistest asjadest!

vaata maapinda,metsatriip peabki kaugenedes vähenema, sul vist tuju jah...

naine ju!
:)))
aga mõõtsin mõlemalt poolt, ja nii nagu Enno juba ütles, päris keskele (õnneks:) ei jäänud...aga see punkt, kuhu silm jookseb, jääb vb küll keskele...selles on Ennol õigus... ja kas see on halb või hea, kes seda teab!
maitse asi vast!
minu maitse oli seekord selline!
homme jälle teistsugune!
sest
ikkagi naine ju!
:)))

mõõda vähem, tee pilti ja tunne sellest rõõmu!

kui nüüd peris aus olla, siis mida aeg edasi, seda rohkem tunnen rõõmu lihtsalt looduses olemisest!
ma olen hakanud juba mõtlema, et fotograafia võiks käia sammuke tagapool, olen sinnapoole teel.
viimane kord võttis laps mu fotoka ja tegi ise pilte, mina ei mõõt midagist, ei aega, ei tulemust, aint rõõmutsesin!
tänud heade soovide eest!

Õigust igaühel ja jääb ülegi!

Udu võib vahel tõesti müstiliselt käituda..mõned aastad tagasi, peale loojangut Palupõhjas kohtasime Emajõel tõelist udukolli..see oli hiiglasuur udupall, mis seisis ühes kohas keset jõge paigal..ja sinna ta meist seisma ka jäi :)

Õhtused hetked on nii kaunid....nii ka siin pildis. See kuidas keegi üht ja sama hetke näeb ning jäädvustab, sõltub juba igast inimesest endast..sellepärast ongi fotograafia huvitav, minu arust..teiste pilte vaadates saab nagu läbi teistsuguse maailma vaadata. Reeglid on vajalikud küll, samas neid rangelt järgides kaob isikupära, kõik oleks ühesugune ja igav..
nojah..ma ka lihtsalt naine ju..ja hing ihkab muutusi :D
aa soovitaks ka Oskari öeldu järgi talitada :)

Kõikidesse nn."reeglitesse"tuleb suhtuda loovalt ja pole mina paavst,kes ainuõiget tõde kuulutab,aga pole ka karta,et teatud reegleid (nimetaksin "õigekirja") järgides kõik pildid ühesugused oleksid.See pole lihtsalt võimalik.Mõelgem veidi! Nn.reeglid on põhimõtted,mis on settinud sajandite jooksul ja mille tõhusust piltide tegemisel on taibanud (maali-)kunstnikud. Sirvigem pildialbumeid. See oli mõtteavaldus (vast tohib) ja tehkem ikka nii,kuis süda lustib.

Enno... kõik õige...ja ehk annad sinagi mulle veidi konkreetset nõu...lisasin just ühe pildi...kuidas sina soovitad seal käituda!?
Ette tänades...
L.

Ma olen korra näinud udulinikut tiigilt õuele voogamas:) kerge ja hele, hõljus nagu salaja:)) Teinekord olime öösel rannas:))Udu merelt tuli nagu Urr, külm, tihe, niiske ja raske. Jäi kaldanõlva pidama, mõtles veidi ja valgus siis vaikselt edasi, õhemana ja heledamana. Mõlemad tollased tunded tulid sinu pilti vaadates meelde:))