Müstilise meele originaal...ja kogutud stoori.

Toolse linnuse ehitamise põhjuseks peetakse sadama tekkimist praegusest linnusest läände jäävale lahele keskajal, ilmselt juba 13-14. sajandil. Esialge sadamakoht tegutses Toolsel küll juba esiajal, kuid see jäi Toolse jõe suudmealale. Sadama ülekandumise jõesuust lahele põhjustas ilmselt kaubalaevade süvise suurenemine. Jäänukina endisest sadamakohast on lahele alles jäänud omaaegse lainemurdja jäänused, mille rannapoolsel küljel asuski sadam. 1683. a. Samuel Waxelbergi Toolse linnuse ja neemiku plaanil oleva ääremärkuse kohaselt olnud sadamakohas 9 jalga (2,7 m) vett.
Paul Johansen on nimetanud Toolset Rakvere sadamakohaks, kuid ilmselt toimus Toolse sadama kaudu siiski peaasjalikult kohalike vasallide teraviljakaubandus. Kuna see toimus Tallinna kaupmeeste, kellel oli aga teraviljakaubanduse eesõigus, vahenduseta, oli Toolse nende silmis ebaseaduslik sadam, mille tegevust nad püüdsid Läänemere mereröövlite abiga takistada.
Vasallid omakorda pöördusid abi saamiseks Tallinnaga üsna jahedates suhetes oleva Liivi ordu poole, kes ilmselt 15. sajandi alguses ehitas sadama kõrvale Toolse neemiku tippu kahekordse majalinnuse, mis sadama kaitsmise funktsiooni kõrval tegutses ilmselt ka tollipunktina. Mõningate oletuste kohaselt võinud sellest tulla ka Toolse linnuse ja küla nimi: Zoll-Toll-Tholys-Toolse. Tollipunkt toodi Toolselt Kundasse üle seoses Kunda sadama rajamisega alles 1806. aastal.
Liivi ordu huvi linnuse rajamise suhtes Toolse sadamakohale oli kindlasti nii majanduslik kui ka poliitiline. Ühest küljest sai ordu nüüd kasu sadama kaudu käivast kaubavahetusest, teisest küljest tõusis aga tema mõjuvõim Viru vasallide üle. Omades linnust Toolse sadamas sai ordu vajadusel tõhusalt tõkestada vasallide teraviljakaubandust, mis toimus mõjusa majanduspoliitilise hoovana muidu tõrksate vasallide suhtes.