From My Past 2. Parvepoisid, nagu Ülo ristis

vana päevik jäi näppu:
....kas tahtsid või ei, kanjon imes meid juba endasse. Kui kanjoni sisse sõites oli veel pinget ja ootusärevust tunda, siis edasi oli vaid vesi ja aer. Vesi tormas kanjoni pöördeid kaasa tehes ühe seina äärest teise. Luurel käies oli meil sõidutee valmis vaadatud, siin vee virr-varris oli kõik aga teisiti....
.......ja juba olimegi kanjonist väljumas, nägudel juubeldus. See oli me matkatee esimene nimekaim kärestik...
Tänu ärgitajale asusin tõsisemalt Reede gruppi teemale From My Past pilti otsima kuni valik jäi sellele vanale matkapäevikule, pildile allkirja otsides avastasin, et kroonik (pildil esiplaanil) on meie rännaku üle 30 aasta tagasi väga vahvalt üles tähendanud. Foto autor tundmatu vene matkaja