Keskus Fotoalbum Nagi Album.ee Toru NB! Sulgeme oma teenused 1. septembril 2020

Logi sisse

Unustasin parooli   Sisene ID kaardiga
  Login with facebook
Meelis Kroshetskin: Kontrollin veelkord üle...

Kontrollin veelkord üle...

Ennelõunane aeg, sokuisand ajab jalad alla ja nügib ka oma neiu liikvele:" läheme sinna kuivati taha, seal on kindlasti miskit nosimist!"
"Kõht on tühi küll", nõustub kitseke.
Samal ajal longib sihitult üks kahejalgne tont mööda põldu, kirub mõtteis tuult ja hooti sadavat lund ning seab viimaks sammud kuivati taha, ehk näkkab. Jõudnud kohale, peletab kõigepealt talvikeste ja rohevintide pundi lendu, kuid viimased nähes, et kahejalgne monstrum vajub hange ja enam ei liiguta, tulevad suland laigu peale tagasi nokitsema.
Teinud mõned klõpsud jääb kahejalgne omi pilte sirvima kui ühtäkki näeb silmanurgas midagi liigatamas ... ohhh.
Sokuisand piilub vaarika ja pihlakavarte vahelt välja, õhk näikse olevat puhas:"Ma lähen ees, juhuks kui, tead küll, beebi on kõige tähtsam!"
"Jaa, ole ettevaatlik, kallis" vaatab kitseneiu oma kavalerile järgi ja piilub areldi ringi. Sokuke üritab kaasa silmis mehine ja võimukas välja näha ning jalutab suland laigule, nuusutab, õhk on puhas, mm siin näikse ka söödavat olema. Kutsub siis kallima ka välja. "Kas see mütakas seal on ohutu?" küsib kitseneiu, viidates elektriposti kõrval konutavale hunnikule. "Hmm... see on kahtlane tõesti, läheme eemale" mõtiskleb sokuke ja seab sammud valli suunas.
Samal ajal toimub tunnete torm näiliselt liikumatu kahejalgse tondi peas: "Nad on nii lähedal ja nad on niii ilusad, graatsilised ja ma ei saa pilti teha, kohe kui liigutan on nad läinud, või prooviks siiski, hästi aeglaselt, neetud päike, miks sa mulle silma paistad, pisarate vool ummistab nägemise."

Ja siis pöördus ootamatult tuuleiil ja puhus sahmaka higi, metalli, villa, riide, naha, klaasi, pisarate, külmund näonaha lõhna kitsede suunas.

"PÕGENEEEE!" hüüdsid nii sokk kui ka kaasa ühiselt ning silkasid üle raiesmiku. Kumbki peatus tajudes, et kogu ei liigatanud ikka veel, või siiski... suur silm pöördus aeglaselt nende poole ja tuul kandis vaikseid klõpsatusi nende kõrvu. "Mis veider elukas see on?" küsis kitseneiu, sokuisand ei teadnud midagi kosta, turvakaalutlustel juhtis ta oma talle ootava kaasa kaugemale metsasügavusse.

26. märts 2011
5.0 Hindeid 5 Hindamiseks pead sisse logima.
Elviira Olen
Meil maal kindlasti tekivad sarnased situatsioonid siloaugu juures, kus kiled ja katted tuules liigutavad:) Siiski käivad nad seal:) Küllap saavad sellest toidust ka oma soolavajaduse kätte:))
26.03.2011 17:11
Meelis Kroshetskin
Ma arvan, et nende kilede peale nad juba ammu vilistavad :). Meil paps paneb siin tamme alla napid 10m majast kaeru ja heinu ning kartulikoori, tal terve seeria sokukestest ja kitsekestest Roy nime all :).
26.03.2011 17:15
Elviira Olen
Tore - tänan! Lähen uudistama!:)
26.03.2011 17:19
Margit Mõttus
Tore lugu...sai ise ka hetkeks sinna hange, metskitsepaari lähedusse :O)
26.03.2011 21:24
eneken5
ilus jutustus:)
meenutab mulle üht sarnast varakevades lumehanges talvikeste passimist...kui ootamatult ilmus paari meetri kaugusele uhke soku-isand...
26.03.2011 21:55
monarda
Oh tublid poisid olete mõlemad !
26.03.2011 21:58
Meelis Kroshetskin
Tema on tublim, vaata millised uhked plüüssarvekesed tal naiste võrgutamiseks on :P
26.03.2011 22:11
Meelis Kroshetskin
Just, Ene, sedasi üht asja taga ajades võib väga suure tõenäosusega saada hoopis teiste põnevate seikluste osaliseks :)
26.03.2011 22:12
Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud.
Kaamera:
Canon EOS 40D
Kuupäevad:
pildistatud 01. jaanuar 1970  
üles riputatud 26. märts 2011
Statistika:
vaatamisi 433  
Õigused:
avalik  
Kõik õigused autorile
Lisavõimalused:
Saada fotode esilehele: Saada sõnum:
nagi esileht 17974197
numbrile 13011 Uhe sonumi hind 0.6EUR
Täpsemad parameetrid (EXIF) ...

Foto on albumites »