Kuidas ma pildistasin uduseid rebaseonu pilte :D

Kell oli siis ca poole kaheksa paiku, kui ma aknast silmasin keskit üle muru silkamas. Esmalt mõtlesin, et mingi hulkurkass vist. Õhtu käes aju ei ühendanud kohe pilti andmebaasiga ära noh :D. Siis sibas tegelane uuesti mu vaateväljast läbi ning siis ma mõtlesin, oot oot... see saba on liiga suur kassi jaoks ja üldse kuidagi liiga suur ja punane on kassi kohta. Jägmisel hetkel tabas mind äratundmine nagu välk selgest taevast, seejärel olin juba sokkis märja betoonist veranda peal, jahiärevusest süda põksumas, 4kg kaamerat kindlalt näpus :P. Ja sealt ta tuligi põõsaste tagant uuesti välja, kahjuks oli ilm hämar ja mul kaamera isod viletsad, ning kuna mul riisikotti ja varjetelki ei olnud nende paari sekundi jooksul kuskilt välja võluda, pildistasin käest ja saingi need kaunid udused rebasepildid :). Alles hiljem mõtlesin, et näe oleks konverteri vahelt jõudnud ära kruvida, oleks kah parema avaga saanud kõmmutada :P, aga noh see selleks, läbi objektiivi ma nägin teda selgelt ja pikalt. Pildistamise aegu vennike kikitas kõrvu ja nuhutas hoolega, ilmselt kuulis mu katiku klõbinat, mul kaamera paugub ses osas nagu vana kopsuhaige.