Pst, meid märgati, jookske laiali.

Hommik varajane, kellakest pool kuus. Kuna uni oli ootusärevusest kohata tetresid kerge, ärkasin kiirelt, järgmisel hetkel oli munder seljas, napilt jõudsin neelata paar pannkooki :P. Seejärel tajus unine teadvus, et olen juba ratta seljas ja väntan läbi magava linnakese metsa poole.
Metsas oli tore, kõigepealt külastasime isaga vanu mägraurgusid, lootuses leida värskeid puhastusjälgi, kahjuks oli aind isand kährik seal tiba asjatand. Seejärel liikusime mööda sihti edasi ja veeretasime kuskilt maalt rattad võsavarju - SEST! Me kuulsime tetre kudrutamas, küll oli võimas, kasutasin kõiki oma suurepäraseid hiilimisoskusi maksimaalselt: ragistasin sookailudes ja madalate soomändide vahel ning solberdasin mätaste vahel säravates veeloikudes. Tasahilju jõudsime lähedale... kahjuks seekord jäi teder üles leidmata, neid oli küll mitu ja sai ühe koha juurest hiilitud järgmise juurde... nentisin isale et hääl on aga pilti pole.
Tagasiteel vaevas janu ja ka varbad tahtsid juua, seega sai tiba värsket soovett üle suurema kraavi sumades natuke ka saapasse ammutatud :).
Kõigest hoolimata oli meel rõõmus, jõudsime tagasi ratasteni ja asusin fotokraami kokku pakkima, isa tahtis veel korra mu toruga metsa sihtida ja läks sihi peale tagasi, järgmisel hetkel ta kutsus mind kiiruga kohale. Ja etskae, Metsavana oli jahilistele saatnud rammusa jahisaagi :) kolm põtra, mamma-papa ja pisipunn, kõik kolmekesti nosisid võrseid ja mamma-põder uudistas tükkaega kahte kahejalgset tonti, kes äkki äkki sihile olid karanud. Ilmselt viimaks ei pidanud närv vastu, sest ta oli esimene, kes "pikad sääred" tegi ja tihnikusse kadus. Habemikul oli veel aega küll, mekkida ka teisel kaldal olevaid võrseid et siis pojuke sappa võtta ja võssa lontsida :D.