Jõuluvanade keemiakohvik.

Arheoloogid on kindlaks teinud, et rohkem kui 7000 aastat tagasi külastasid „Kõpu saart“ iidsed hülgekütid, kes sel maalapil oma ohtlikul teel kindla jalgealuse ja mõnusa peatuspaiga leidsid. Just nii kaugele ulatuvad esimesed inimasustuse jäljed Hiiumaa pinnal.

Vähem tuntud on aga pärimus, et sama teed kasutasid ka teised muistsed rändurid: veidrad valge habeme ja pikkade verepunaste kuubedega mehed koos saatjatega, kes kaks korda aastas siin maabusid. Karmidel talvekuudel sõitsid nad kaugelt põhjast oma põhjapõtradel suurtel kiirustel ja hulgakaupa lõunas asuvate hõimude juurde. Kuna teekond oli pikk, naasid nad tagasi kodumaale alles suvel puutüvedel ja põtrade turjast kinni hoides mööda merd edasi ujudes.

Ka neile teelistele pakkus Kõpu kui Läänemere ainus kindel kants sel väsitaval teekonnal võimalust väikeseks hingetõmbeks ning kehakinnituseks. Vahel, kui korraga leidis praeguse Andrusemäe jalamil puude all rohkem punakuubesid, oldi paigal kohe mitu päeva ja lisaks rikkalikule söömaajale, mida loodus neile kinkis, tegeldi ka seltsieluga. Muide, just sellest ajast hakkas levima avaliku esinemise komme ning tekkis inimeste algkeeles sõna „põdrasammal“.

Tunnistust neist kauge aja sündmustest on meile tänapäeva toonud mitmed arheoloogilised leiud, millede hulgas on lisaks loomaluudele täheldatud ka iseäralikke inimjuustega sarnaseid pikki karvu ja loomaverega võitud riideräbalaid. Just sellele iidsele ajale tagasi vaadates on Hiiumaad hakatud pidama haldjasaareks. Aga seni oli lahendamata mõistatus, kes võisid olla need salapärased tegelased?

Nüüd oleme tõele üsna lähedal ja võime väita, et just päkapikud ja jõuluvanad olidki need talvekuube riietatud haldjad, kellest rahvasuu senini pajatab. Nii ei ole Hiiumaa ainult randröövlite ja tõrvapõletajate, vaid ka ürgne ja müstiline jõuluvanade maa!

Et seda iidset legendi taaselustada, oleme jõuluvanad koos oma abiliste ja tegemistega toonud tänapäeva ja loonud Kärdla elektrijaama hoovile kohvikutepäeval meeleoluka jõululaagri. Ning kuigi keskajal loodud kombestik asetab jõuluvanad vaid talvekuudele, ei ole see iidset rännakut arvestades sugugi nii. Ka suvel oli neid valge habemega tegelasi kõikjal Kõpu kadakate vahel lustimas või pikutamas näha.

Mis aga sellel kõigel on pistmist keemiaga? Et meie tänapäevasel inimesed seostub jõulutraditsioon siiski talve ja lumega, oleme endale appi kutsunud tänapäeva noored teadlased, kelle võimuses on ka kõige palavama päikese all imeliste katsete abil teha lund ja jääd ning teisigi vigureid, mis inimestel tuju rõõmsaks muudavad. Just seeläbi avaneb jõuluime täiesti uudsena vaid teile ja vaid ühel päeval aastas!